Huh.

Ma jamasin ikka mitu head faking tundi selle nukulehega.
Sain uue layouti sinna ja lihvisin ja nokitsesin pisemate vigade kallal.
Aga nüüd, (kell peaaegu kaks), sain selle ilusti korda ka.


Leppisin täna Rivoga ära.
Ja see on minumeelest üks parimaid asju. Igatsen teda juba vägaväga nähasuudeldakallistada, aga kuna õues on oma -30 kraadi külma, siis kahjuks on see võimatu. Kuna ma konkreetselt/totaalselt keeldun toast välja minemast. Vot. Aga tibu teab, et ma teda armastan, ja see on peamine. ^^<3<3<3

Miki pole ikka veel koju tulnud. Ma ei mõista. Kui ta vaid teaks, kui väga ma tast hoolin, kui väga ma teda vajan. Mõnikord tahaks teda hästihästi kõvasti kaisutada, aga ma pole seda kunagi teinud, sest kardan, et ta saab haiget. Vanaisa ütleb, et see on see armastus, mida saab tunda vaid oma lapse vastu. Ja Miki ongi mulle nagu laps. <3<3<3

Bb:*