Nõme.

Täna ma läksin Rivoga lahku. Noh. Õigemini jättis tema mind maha. Aga jah, mina pole ju ometigi süüdi seles, et tal see fantaasia nii kuradima elav on ja ta kujutab endale ika ägedaid asju ette. See selleks.

Mul ei ole mingit tuju. Tegelikult, kui aus olla, siis ma armastan teda ikkagi. Ma ei tea miks. Lihtsalt see tunne, mida ma tema vastu tunnen, on minust endast suurem. Kirjeldamatu. Appi. Isegi temale mõeldes on mu kõht liblikaid täis ja jalad võtab nõrgaks. Armastus.

Armastust ei ole olemas. Aga ikkagi. See, mida mina tunnen Rivo vastu on JUSTNIMELT ARMASTUS ja ei midagi muud. Ta on nii kuradima hea! Rivo... Ah. Vahet pole. Minu arvamus siin maailmas naguinii ei loe suurt midagi. Nii et -

Keda huvitab?
BB