See oli õudne. Vsjoo.

Hoidsin Kennut. Nii armas oli temaga süüa! Rokkisime koos Tokio Hotelli järgi, endil mõlemad suud kartulipudru täis! Siis mässasime moe pärast tolmuimejaga ja pesime koos nõusi.
Kennu küsis, et miks ma Feerit kasutan. See oli nii armas, kui me kahekesti sel mõtetul teemal arutlesime. Üks 15 aastane nõmedik ja 3 aastane armsus. Nii almas!
Siis tuli Helina. Rääkisime pikalt ja laialt temaga. Igast teemadest. Analüüsisime (meie sõnades siis klatsimine) Enet, ja tema käitumisi. Püüdsime temas kahekesi selgusele jõuda. Mõtetus oli. Aga mõnus! Helina tegi mulle kohvi, sest mul oli uni (mis pole ka ime, sest ma olin ööpäev magamatta).
Õhtul tulid Ene ja Monsa. Kaurogi tuli, sest ta sai linnaloa.
Läksin Kaisaga jalutama, sest tal oli kodus hullumaja ja ta ei suutnud seal passida. Läksime linnapeale. Küsisime Kristolt suitsu ja siis lantisime tund-kaks tuld omale.
Kuni Kauro läks saunapoodi ja me temalt küsisime.
Siis läks Kaisa tagasi koju ja mina Ene juurde.
Jõin ära ühe koksi, mille Ene mulle tegi, Ardo retsepti järgi (Ragnari sõber, baarmen).
Suht hea oli. Aga rohkem ma viina ega midagi muud ei tahtnud.
Ene ja värgid läksid hotelli. Meie jäime kolmekesti: Mina, Monsa ja Janeli.
Siis helistas ema (siia poetaksin ma rõõmuga msnnist selle kuradikese smaili), ja ütles, et täna peale kella 12-tuleb ennustada. Öösse.

Hehe.
No meie, va kolm lolli, tegimegi seda.
Õnneks kui need teised lõpuks koju jõudsid, ei pannud seda ÜLIRÕVEDAD kärsahaisu tähele, mille me tekitanud olime. Aga vähemalt oli meil põnev... (A)

Öö..
Ma ei saanud JÄLLE magada, kuigi olin praktiliselt 36 tundi magamatta.
Siis hakkas see pihta. Mul on seda praegu raske iseloomustada, aga kuna ma tegin sellest telefoni sissekandeid, siis peistin sealt.

04:40 - Tunnen põlvedes imelikkumagnettaolist jõudu. Ma ei tea. Ma ei saa neid kokku panna. Nagu. Miski nagi ei lase. Isegi jõuga mitte. Hakkan segaseks minema. :S 7/01
04:42 - Ma vajan paberit ja pastakat. Tahaks paberile panna seda, mida ma praegu tunnen. See on ühteaegu valus ja piinav. Tunnen ennast rahutult. Tahaks karjuda meeletust valust. See rahutus ajab ära une. Mul on närvid pinges. Toksin täie jõuga telefoni, justkui tahaks selle juppideks pigistada.
04:45 - Hoian käed rusikas. Hästi kõvasti. Mu käed värisevad. Tunnen vibrat oma

*** tühikoht***

4:53 - ...kehas tahtsin öelda. Viskasin pildi taskusse. Ärkasin 4:52. Vibra on endiselt sees. Ja aina tugevamaks läheb. Toksimine läheb raskemaks. Kerin jalad enda alla. Järsk valu läbib kogu keha. Kuskilt südame piirkonnast, rindkerest sai asi alguse. Ma vapun.
4:55 - Ma ei suuda kuidagi eristada, kas see valu on psüühiline või füüsiline? Vappumine on reaalne ja see hirmutab mind. Ma kardan.
4:59 - Ma ei suuda ennast kontrollida enam. Liiga valus. Tahan siletti, aga ma pean hommikuni ootama, kuni koju jõuan. Endiselt rahutu, närvis ja pinges.

Lõpp.

See öine session oli õudneeeeeeeeeeeeeeeeee. :S:S:S:S
Praegugi mingi vibra sees. Raske on olla. Agaaaa... siletti ma siiski ei võtnud, kuna ma lubasin, et ma ei tee seda enam. Kuigi ei tea enam, kui kaua ma suudan seda lubadust pidada. ^o)

Huh. Ma ei taha enam midagi teha, ega olla, ega eksisteerida, ega lihtsalt ... noh. Olla.

Ma hakkan segaseks minema. :S

Bb?