Tiibtiiibtiiiib.

Kui 3. korruselt alla hüpata, siis ei juhtu midagi, eks? Väärakaks jään ma ainult. See pohh tegelt, sest seda ma olen niikuinii.
Nii kahju, et ma ei saa öelda talle, et tegelikult ma ikka südamest armastan teda. Ta ei usuks niikuinii seda, ja bla bla.
Mõtetu.

Domineeriv sõnapaar: Ma tahan.
Vale vale vale. Minule loeb rohkem, mida tahavad teised. Mu ema ütles, et on aeg, et ma kordi elus ka iseenda peale mõtleksin. Aga ma ei usu seda. Kui sa aeg jõuabki kunagi minuni, siis vaevalt et ma seda ise tähele panen.

Blaaaaaaaaaaa. Ma tahan:
*Et sõda lõppeks Maal.
*Et ei oleks haigeid ja muid inimesi, kes kannatavad.
*Ei taha kodutuid loomi siia ilma! Kõik vajavad armastust ja kübeket lootust!
*Tahan rahu ja vaikust!
*Tublisi lapsi!
*Elueesmärke igaühele!
*Tahan, et maalt kaoksid ära kõik mürgid, kaasa arvatud alkohol ja nikotiin.
*Tahan suve hästipalju!
See on see, mida Mina tahan.

Vittu.
See 3. korrus tundub nii nõme. Elaks ma ainult veits kõrgemal. 9-dal või nii. Oleks asi poole lihtsalt.

Tiibtiibtiib.