Iial.

Olen kolnaud mitmel teel,
Lootnud leida ma kohta seal,
Olen palju otsind,näind,tundnud valu hinge peal,
Mööda kruusa,asfaldit kulgevad kõik sünged teed.
Kas on kusagil sooja valgust,mis süütaks südamed.

Tabab meid siis sädelus,jalad kinni metsa teel,
Sind tugevalt hoian ma,Jah on õige rada see..
Nüüd käime vana tuttavat rada,meie jaoks ei leidu muud teed.
Me võiks ju kõõluda kalju serval kuid liialt pinget ei paku see.
Vana rada iial ei lõpe vaid taevasse suundub see.
Kus tantsida võime üksnes seal tähtede valguses.

Tugev vihm ja tuule iil,
Meid ei kõiguta siit paigalt veel,
Seal suure tamme varjus kui üxteist embame...
Tean,et saabub vaikus kord ka selle raja teel.
Võtad kinni sa mu käest õnne pisarad silmadel...

Iga hommik kordub see, silmad lahti teen
Mulle vastu naeratad sa.
See jutt on mõtetu, kui ütlen ma,
Sind püüan tihti vältida...
Nii petan ennast ma, kui ei
proovi sulle mõtelda.
Trepil loodan sind kohata,
juba kooli ukse peal...

On jälle helisemas kell, torman alla ma,
ehk näen sind kuskil möödumas...
Olles siin, kui kullast lill, siis loodan ma,
ehk äkki nüüd mind korjad sa.
Siis riivab mind su pilk, hakkab sees mul põlema,
sinu armas suur su hing tundub päikse kiirena.

Miks aina piinad mind sa ega
lase mul rahus oma elu elada?
Kord antsid lootust sa, nüüd ei
vaevugi mulle otsa vaatama
Ei julge rohkem proovida, sest
kardan südamevalu saada ma
ja see mõte meist, kui paar tuleb,
kohe vist mulla alla matta ka.
Meist iial ei saa paar ...


Cause everytime we touch, i get this feeling.
Everytime!

Bb:* :'(