Sunday, October 22, 2006

Või noh?


Või noh, ajad muutuvad, aga inimesed ei iialgi, on nii? Jah.

Või noh, Angelyta, Diana ja Ricardo tulevad laupäeval eestisse rootsist.
Vaat kus vägev.

Siis loomaaeda, justkui oleks seda meie igapäevases elus küllalt vähe.
Nojah.

Helina lapsed on tagasi kodus, armas.
Miki on kadunud kusagile, igatsus on sõnulseletamatu.

Koolis valmistun juba varakult istumajäämiseks.
Mul ei ole seal midagi teha.

Haapsaluga jätan vast varsti üleüldse hüvasti, on põnevamaidki kohti.

Suitsetamise mahajätmine edneb 100% .

Maailm ei varise veel kokku, vähemalt mitte minu oma.

Olen see kes olen. Kergem on muuta ennast, kui hakata muutma teisi.
Olen omadega rahul. mul lheb täitsa hästi, nuriseda pole midagi ja kõik on vaikne.

Mm. Jaan on siiski parim, mis mul elus juhtunud on.
Isegi kui me taga lahku läheksime (mis aga ei juhtu kunagi), siis mul ei oleks midagi kahetseda, sest meie koosveedetud aeg on ülitore:*

Bb:* Selavi, madam;D