***

Ahah, ma tean küll. Ja saan aru. Ma mõistan, isegi ei saa aru, miks, aga ikkagi. Sellega harjub ära. Ja ega see tegelikult ei olegi ju nii halb, lihtsalt teistmoodi, ja ma saan ju aru.

Aga mul on niiiiii palju öelda, ja veel rohkem, millest vaikida. Ilmselt ma ei jõuagi selleni, sest ma saan aru. Ma vaikin, ja see teeb selle kõik veel keerulisemaks. Öelda oleks ju lihtsam, aga tegelikult see nii ei ole. See on tohutult raske, ennast avada. Ja kellele see vajalik on, kellele korda läheb? Tegelikult mitte kellegile, peale iseenda. Ja see ongi tõde, mida tuleb meeles pidada, sest muutmoodi ei saaks.

Bb.